neljapäev, 20. märts 2008

MUNAPÜHAD - LIHAVÕTTED - KEVADPÜHAD



Täna hommikul algas
KEVAD. On kevadine PÖÖRIPÄEV. Päike on tagasiteel meie juurde. Ta on just poolel teel. Inimesed ütlevad, et öö ja päev on ühepikkused. Päike on taevavõlvil kõrgemal. Seetõttu ongi väljas valgem ning soojem. Edasi läheb päev järjest pikemaks ja öö lühemaks.

Õues sajab hetkel lund ja maa on valge. Ilmateade ennustab sel aastal valgeid MUNAPÜHI ehk LIHAVÕTTEID.


Miks neile pühadele niisugune nimi on antud? Ennevanasti oli niisugune komme, et enne pühi ei söödud pikemat aega liha. Suured inimesed ütlevad, paastuti. Seda seepärast, et talvine lihavaru oli tünnist otsa lõppenud. Aga ka seetõttu, et inimesed pidasid paastumist tervisele kasulikuks.
Esimesel pühal hakati siis jälle LIHA VÕTMA, see tähendab - liha sööma. Sellest ongi nimi LIHAVÕTTED.

Vanasti usuti looduse märkidesse:
  • Kui lihavõttehommikul on katused valged, kas härmas või lumega, siis tuleb veel nelikümmend ööd külma.

  • Härmatis pühadeöösi tähendab head vilja- aastat.

  • Kui lihavõttepühade hommikul tuul mere poolt on, siis olla suvel head kalasaaki loota.

  • Kui ülestõusmisepühal nii soe on, et võib kuueväel käia, siis peab nelipühi nii külm olema, et käi kasukaga.

  • Kui lihavõtte hommikul päike selgelt paistab, tuleb hea marjaaasta.

  • Külm lihavõte, külm kevade.

    Kevad- ja munapühade kohta loe edasi
    MIKSIKESEST!

Kommentaare ei ole: